Laikad ehk põhjamaised koerad

Laikad ehk põhjamaised koerad

Eelmine
Järgmine

Laikade põhilised kodukohad jäävad Venemaale Siberi avarustesse. Laika ülesanne on otsida uluk üles ja tõmmata tema tähelepanu haukumisega endale. Haukumisega hoiab laika ulukit niikaua paigal, kuni jahimees jõuab laskekaugusele.

Venemaal alustati tõuaretust 1917. aastal. Laikale on loodus andnud kõik, et ta oleks suurepärane jahikoer. Tal on väikesed liikuvad kikkis kõrvad, mis kuulevad iga krõpsatust, ja erakordselt hea haistmine. Laikal peab olema kõlav ja kaugele kostev hääl. Laika ei kila jäljel, liigub jahil galopiga.

Kõik laikalised on energilised, tähelepanelikud ja terased, neil on väga hästi välja arenenud võime ja oskus leida uluk. Nad on kergesti õpetatavad ja kiired, neil on hea orienteerumisvõime, nad on väga seltskondlikud ja ustavad perekonnale. Samal ajal on nad tasakaalukad ja rahulikud, neil on hea närvikava ning nad reageerivad eri olukordades adekvaatselt.

Välimikus on laikadel ühised tunnused püstised kikkis kõrvad (millest ka nimetus püstkõrv) ja saba, mida nad kannavad uhkelt seljal rõngas. Karvkate on kõva, sile, kare, ilmastikukindel, alusvill on hästi arenenud.

Eestis on laika üks populaarsemaid ja enim tuntud-kasutatud jahikoeri. Suuruluki jahil on ta asendamatu. Teenimatult vähe kasutatakse laikasid väikeulukijahil.

Vene-Euroopa laika

Foto: Kaja Lillemets

Vene-Euroopa laikasid on aretatud just väikeulukite küttimiseks.

Iseloomult on Vene-Euroopa laika tasakaalukas, elav, hästi arenenud orienteerumisoskuse ja väga hea otsimisvõimega jahikoer. Ei ole kergesti allutatav ega kuigi sõnakuulelik. Esmatähtis on hasart. Tüüpiline liikumisviis uluki leidmisel ja jälitamisel on traaviga vahelduv galopp.

Ta on keskmise suurusega, tugeva kehaehitusega, ruudukujulise kehaga. Turja kõrgus isastel 52–58 cm, emastel 50–56 cm. Kattekarv kõva, sirge, hästi arenenud alusvillaga. Karvkatte värvus on must, mustvalge, üleni valge. Lubatud ka hall.

 

 


 

Norra hall põdrakoer

Foto: Anneli  Lints

Suurima arvukusega põdrakoeratõug Põhjamaades.

Norra hall põdrakoer on tüüpiline püstkõrvaline tugeva ruutja kehaehitusega jahikoer, tiheda karvkattega, saba tugevalt seljale rõngas. Iseloomult julge, tarmukas ja kartmatu.

Ta suudab töötada ka ebasoodsates oludes. Otsib uluki iseseisvalt üles ja hoiab valju kõlava haukumisega paigal. Tööstiililt väga visa, võib järgneda põdrale kümneid kilomeetreid.

Julge, energiline, väärikas, haukumisele kalduv ühe-mehe-koer. Kutsikat tuleb treenida varakult.  Suure jahihuviga. Ei sobi pelgalt kodukoeraks või aedikusse.

Isaste ideaalkõrgus 52 cm, emastel 49 cm. Karvastiku värvus on kõikides toonides hall.

 

 

 

Eelmine
Järgmine
Minu märkmed

Lisa uus märge