Terjerid

Terjerid

Eelmine
Järgmine

Eestis kasutatakse jahil kaheksat tõugu, kes kuuluvad kõrge- ja madalajalgsete terjerite alarühma.

Terjerid on universaalsed jahikoerad, kes sobivad hästi jahiks maa peal, maa all, vees ja samuti ulukite järelotsingul. Terjerid on kindlameelsed ja otsustusvõimelised, rõõmsameelsed ja energilised koerad. Terjer ei sobi jahimehele, kel pole aega koeraga aktiivselt tegeleda.

Karmikarvaline ja siledakarvaline foksterjer

Foksterjeri ajalugu algab 16. sajandi Inglismaalt. Tema algne ülesanne oli ajada rebane urust välja. Nimetus terjer tuleneb ladinakeelsest sõnast terrarius – maalähedane.

Foksterjer sobib nii suur- kui ka väikeuluki jahiks. Tal ei ole vahet, kas lipata ajujahil või tuhnida urus. Ajujahil on ta väga kiire, taibukas, mõni töötab hagija kombel kilgates. Võhma jätkub pikaks ajaks ja ta võib väsimatult ulukit jälitada. Urus jätkub visadust tundide kaupa kaevata. Haavatud ulukit otsides ei jää ta rahule enne, kui on otsitava leidnud.

Foksterjer võib tunduda pisut põikpäine, kuid tüüpilise jahikoerana on tal iseseisev mõtlemine ja oma kindel arvamus.

Foksterjer on tugeva tervisega, vähenõudlik ja vastupidav. Tal on pikk eluiga: 13–15 aastat, ja ta on kaua aktiivne.

Karmikarvaline foksterjer

Foto: Kaja Lillemets

Karmikarvaline foksterjer on liikuv, julge, alati pingul kehahoiakuga koer.  Tugeva või kuiv-tugeva kehaehitusega koer.

Üldmuljelt on aktiivne ja elav. Väike, ent hea luustikuga. Kere ruudukujuline. Seistes meenutab lühiseljalist ratsahobust, kes suudab läbida pikki vahemaid. Valvas, kiire liikumisega, uudishimuliku ilmega, sõbralik, seltsiv ja julge.

Värvilt peab valge olema ülekaalus, mustade või mustade ja pruunide märkidega.

Pea on lameda ülajoonega, silmad tumedad, mõõdukalt väikesed. Kõrvad on väikesed, V-kujulised. Selg lühike, tasane, tugev. Saba kõrge asetusega, püstine.

Karv on tihe, traatjas, enamasti mitmekihiline – see kaitseb vettimise ja määrdumise eest. Karmikarvalisel foksterjeril puudub loomulik karvavahetus, seetõttu tuleb vana karv ära kitkuda.

Turjakõrgus kuni 39 cm, ideaalne kaal 8–9 kg.

 

 


 
Siledakarvaline foksterjer

Foto: Natalija Borodajenko

Siledakarvaline foksterjer on liikuv, julge, alati pingul kehahoiakuga koer.

Ta on tugeva ja kuiva kehaehitusega. Lihastik on hästi arenenud. Proportsioonid peavad olema õiged, kere ruudukujuline.

Karvkate on sirge, tugev, sile, domineerib valge värvus. Kuigi vahetab ise karva, võib vajada vahel ka trimmimist. Pea on pikk, kiilukujuline. Silmad tumedad ja kõrvad V-kujulised.

Turjakõrgus kuni 39 cm, kaal 7–9 kg.

 

 

 


 

Saksa jahiterjer

Foto: Aili Pärtel- Beljaev

Aretati Saksamaal pärast esimest maailmasõda eesmärgiga saada tume universaalne jahikoer.

Töötab ühtviisi hästi maa all ja maa peal, samuti vees. Jahikoerale omaselt on suurepärase suunatajuga. Tal on väga suur liikumisvajadus.

Üldmuljelt on Saksa jahiterjer väiksemapoolne, kompaktne, heade proportsioonidega. Lubatud turjakõrgus nii emastel kui ka isastel on 33–40 cm.

Iseloomult on julge, temperamentne, uudishimulik ja hästi treenitav. Kiindub väga peremehesse, võõrastega on reserveeritud. Õpetamine kutsikapõlves on ülioluline.

Karvkate võib olla sile või karm. Värvus on must, tumepruun või hallikasmust. Kollakaspruunid selgelt eristuvad märgid on kulmudel, koonul, rinnal, jalgadel ja sabajuurel.

Korraliku soojustusega kuudis võivad elada ka õues.

 

 

 

Eelmine
Järgmine
Minu märkmed

Lisa uus märge