Jahikoera kasvatamine
Jahti ei saa pidada koeraga, kes on agressiivne teiste jahimeeste või koerte vastu või pelglik ja ebakindel. Seepärast tuleb kutsikat harjutada maast-madalast nii võõraste inimeste kui ka teiste koertega.
Kutsika kasvatamine algab tema sünnist. Kui kutsikas viiakse uude koju, peab tal olema seal kindel koht: pesa. Kohe tuleb alustada kuulekuse õpetamist: kutsumise peale tulekut. Kõige lihtsam on seda õpetada toiduga. Koerale toidukaussi viies tuleb alati vilistada või häälitseda sobivat kutsungit. Tulevikus hakatakse niiviisi metsas koera enda juurde kutsuma, ka pika vahemaa tagant. Kutsikas õpib selle mõne päevaga hõlpsalt selgeks.
Ka kutsika mängud ja ühise tegevuse peremehega peab valima, selle järgi, mis ulukile ja kuidas hakatakse koos koeraga jahti pidama. Jäljekoerale saab vedada loomanahka või -jalga ja peita see ära, et kutsikas saaks otsida. Linnukoeral võib lasta mänguasju kätte tuua. Mäng ja ühine tegevus on ettevalmistus tulevaseks tööks. Ei tohi unustada ka elementaarset kuulekust: käske “Siia!”, “Seisa!”, rihmas kõrval kõndi jms.
Kutsikat ega koera ei tohi kehaliselt karistada. Koera suurim karistus on peremehe karmi hääletooniga öeldud keelav sõna ja koera eiramine. Lühematele uurimiskäikudele võib kutsika metsa kaasa võtta alates kolmandast-neljandast kuust. Metsas saab kodumänge edasi arendada: peita end puu taha, lasta kutsikal end üles otsida. See on ettevalmistus jahiajaks, kui koer peab peremehe metsas leidma oma jälgi mööda tagasi tulles. Eemaldunud kutsikas kutsutakse enda juurde tagasi, pakkudes väikest preemiat täidetud käskluse eest.
Koera on kõige hõlpsam õpetada maiuse ja kiitmisega.
Testi oma teadmisi
Tulemus:
Teadmiste tase:
Minu märkmed